Tähtis teade!

Tarbijakaitseamet ootab nõudeid

Kas reklaamid on loodud inimeste jaoks või nende petmiseks?

Print

Foto: erakogust

Reklaame kohtame kõikjal enda ümber. Nende eesmärk on sageli müüa meile maha midagi, mida meil tegelikult vaja pole. Selleks kasutataksegi reklaamitrikke.

Kõige levinumad reklaamitrikid on ilmselt kõigile tuntud reklaamlaused „Parim omasuguste seas…“ või „Ekspertide testitud…“. Hoolimata sellest, kas reklaamis väidetu ka tõsi on, jäävad inimestele siiski kõrva sõnad „parim“ ja „eksperdid“. Alati on ju tore kasutada toodet, mida on proovinud eksperdid. Sageli ei mõtle me asju kasutades aga sellele, kes on need eksperdid. Näiteks keda võib nimetada lastemähkmete eksperdiks? Kui kedagi üldse, siis ainult väikelapsi, aga olen kindel, et ükski laps ei hinda mähet selle järgi, kui torkiv või vettpidav see on. Just nende kriteeriumite järgi aga mähkmeid  müüakse.

Lisaks toimivad reklaamiäris tõhusa vahendina katsed. Pesupulbreid ju muud moodi tänapäeval ei müüdagi kui katsete abiga, seega tehakse pea igas pesupulbrireklaamis katse. Aga kuidas saame olla kindlad, et katse toimus päriselt? Ei saagi. Alati on võimalus, et võimalikku klienti petetakse.

Samas ei ole reklaamide juures kõik alati halb. Reklaamid on ju põhjus, miks ostame teatud tooteid või miks üldse kasutame teatud asju. Olen kindel, et ei teaks paljudest toodetest midagi, kui ei oleks näinud vastavaid reklaame. Näiteks tekkis mul alles hiljuti huvi ühe muusikaprogrammi vastu, sest nägin selle reklaami.

Reklaamid on kindlasti loodud inimeste heaks, kuid inimesed ise suhtuvad neisse halvasti. Seetõttu ongi  reklaamide suhtes umbusaldus tekkinud.

Elerin A.