Tähtis teade!

Tarbijakaitseamet ootab nõudeid

Minu esimene autoost

Print

 

Foto: erakogust

Enne oma esimese auto soetamist olin internetist üsna palju lugenud sellest, kuidas automüüjat liialt usaldades on ostjad pidanud hiljem tegema masinal esinevate puuduste parandamiseks suuri kulutusi.

Seega otsustasin probleeme ennetada ja olla auto ostmisel väga hoolikas. Kõigepealt surfasin internetis ja lugesin  kõikvõimalikke kasutatud auto ostjatele mõeldud näpunäiteid ning vaatasin teemakohaseid videoid. Autoportaalis endale sobivat autot otsides uurisin kohe järele, kas müüja on ikka kuulutusse auto VIN-koodi lisanud. See oli kirjas enamikus kuulutustes, kuid oli ka selliseid müüjaid, kes keeldusid ka küsimise peale seda avaldamast. Sellised pakkumised tundusid kahtlased, need jätsin kohe kõrvale. Sisestasin VIN-koodid maanteeameti kodulehel liiklusregistri auto ajaloo päringu lahtrisse ja sain autode tausta kohta päris palju infot, näiteks sõiduki tehniliste andmete, ülevaatuste ja toimingute ajaloo kohta.

Sõelale jäänud auto ajaloost sain teada, et auto on toodud paari aasta eest Saksamaalt ja registreeritud aasta aega tagasi Eestis. See on läbinud tehnilise ülevaatuse ja tunnistatud korras olevaks. Järgmiseks ülevaatuse ajaks oli märgitud 2015. aasta. Kuulutuses seisis, et auto mootori ülemisele osale on tehtud kapitaalremont ning et autol leidub vaid pisivigu ja auto on sõidukorras ning igapäevases kasutuses. Kogu see informatsioon tekitas kindlustunde, et tegemist on sõidukõlbliku autoga. Enne auto ostu-müügilepingu sõlmimist käisin veel autoomanikuga läbi tema kodu lähedal asuvast tehnilise ülevaatuse punktist (mis oli ilmselt viga), kus omanik põhjendas tehnikule õli väljaajavat mootorit äsja väljavahetatud turbomootoriga, kust alguses pidavatki õli lekkima. Tehnik jäi selgitusega rahule ja seejärel ei näinud ka mina põhjust muretsemiseks.

Ent probleemid ei jäänud tulemata. Autoostust oli möödunud vaid veidi üle nädala, kui autoga teel olles süttis paneelil automootori tuluke, mis andis märku sellest, et mootor on üle kuumenenud. Sõit remonditöökotta oli vaevaline, sest auto tuli iga natukese aja tagant jätta teeservale seisma, et mootor maha jahtuks ja edasi sõita saaks. Remonditöökoja tehniku hinnang oli, et mootor tuleb välja vahetada, sest see laseb paljudest kohtadest õli läbi. Sama kinnitas hilisemal vaatlusel ka automargi esinduse tehnik. Mootori maksumus oleks aga tehniku sõnade kohaselt võrdne ostetud auto hinnaga. Lisaks esines autol ka palju teisi suuri vigu.

Helistasin kohe automüüjale (tegemist oli eraisikuga) ja rääkisin probleemist ning soovist lepingust taganeda, see tähendab autoosturaha tagasi saada, sest ilmselgelt pole mõtet sellist autot parandama hakata, kuna kulud oleksid sel juhul liiga suured. Automüüja kuulas vaid mu jutu ära ja ütles, et tema ei saa kuidagi aidata, kuna tema ise polegi tegelikult selle auto tegelik omanik, vaid omanik on hoopis tema sõber. Väidetavalt oli automüüja omanik vaid paberite järgi!

Nüüd ei jää mul muud üle, kui pöörduda kohtusse, ehkki sellega kaasnevad suured lisakulud, et autoosturaha tagasi saada. Tagantjärele tarkusena tundub, et mõistlik on osta selline kasutatud auto, millel on võimalikult pikk Eesti autoregistri ajalugu (minu autol oli see vaid üks aasta), kuna teises riigis olnud auto kohta on keeruline infot saada ja tuvastada, kas sellega on tehtud varem avariisid vms. Samuti on oluline uurida eraisikust automüüja tausta. Et aga rohkem infot saada, võiks autoportaalides olla koht, kus ostjad saaksid anda müüjale hinnangu koos põhjendusega (sarnaselt eBayga), mille põhjal kujuneks automüüjate must nimekiri. Ma arvan, et see puhastaks autoturgu korralikult.

Jaan T.